Rudolf Tobiase nimelise klaveriõpilaste konkursi kohustusliku pala aastal 2020 kirjutas helilooja Sven Grünberg – “Kaugel”
Sven Grünberg
Sven Grünberg on elektroonilise muusika teerajaja
Eestis. On töötanud peamiselt stuudiomuusikuna, esitades enamasti oma loomingut
ise – käsitsedes kõiki instrumente, lauldes, olles helirežissöör ja produtsent.
Oma muusikutegevust alustas ta 1970ndate aastate
algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel
juhtis progressiivse roki ansamblit Mess (1974–1976), mis oli esimene omalaadne
nii Eestis kui ka NSVLis. Ansamblile loodud teostest tähtsaim on kantaat “Küsi
eneselt” (1976), mille ettekandele oli kaasatud lisainstrumente, segakoor Tõnu
Kaljuste juhatusel ning Rolf Uusväli orelil.
Ta oli Eestis üks esimesi elektrooniliste
instrumentide kasutajaid. Grünbergi elektroonilistes teostes on tunda tema
1970ndatel tekkinud huvi idamaade kultuuride vastu, kasutades sealsele
muusikale iseloomulikke meloodiad ja rütme ning kuhu lisatud naturaalhelid nii
lääne instrumentidelt kui ka vanadelt idamaistelt rahvapillidelt on andnud tema
muusikale isikupärase koloriidi. Tema huviks on olnud aasia rahvamuusika
mütoloogiliste ja kujundlike piltide üle kandmine globaalsele, kaasaegsele
maailmavaatele, eri kultuuride ja ajastute muusikalise mõtlemise elementide
sulatamine uueks tervikuks. Selle loomeperioodi kõrgpunktiks on albumid
“Hingus” (Melodija, 1981) ja “OM” (Melodija, 1988). 1993. aastal ilmunud
albumil “Milarepa” on salvestatud Tiibeti filosoofi, poeedi ja pühaku Milarepa
(1040-1123) tekstidele loodud laulud. Grünbergi loodud on ka Esindamata
Rahvaste Organisatsiooni hümn (1997). Festivalil “Eesti muusika päevad” on
kõlanud akustilistele pillidele kirjutatud “Idam” (2001) ja “Mõeldes Tiibetile”
(2008).
Suure osa Grünbergi muusikast moodustab
filmimuusika – rohkem kui 100-le filmile kirjutatud muusika on talle toonud ka
laiema tuntuse. Lisaks koostööle paljude Eesti režissööridega (Avo Paistik,
Janno Põldma, Aarne Ahi, Rao Heidmets, Peeter Simm, Sulev Keedus, lisaks
kirjutanud muusika peaagu kõigile Olav Neulandi filmidele – “Hukkunud Alpinisti
hotell”, “Hundiseaduse aegu”, “Näkimadalad” jt.), on ta loonud muusika veel
Jaapani, Soome, Poola, USA, Saksa, Läti, Venemaa jt. maade autorite filmidele,
mis on pälvinud ka rahvusvahelisi preemiaid.
Grünberg lõpetas Georg Otsa nimelise Tallinna
Muusikakooli muusikateooria erialal 1976. aastal. Töötas muusikaala juhatajana
teatris “Ugala” (1977-1978), Rakvere Teatris (1978) ja ENSV Riiklikus Vene
Draamateatris (1980-1981). Aastast 1993 on õpetanud seitsmes Soome ja Eesti
kõrgkoolis enda loodud õppeainet, mis käsitleb muusikat ja heli
filmidramaturgias (Tampere Kunsti ja Meedia Rakenduslikus Kõrgkoolis, Helsingi
Kunstikõrgkoolis, Turu Kunstiakadeemias, Jyväskyläs, Tallinna
Pedagoogikaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Muusikaakadeemias). Ta on
Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi juhatuse liige, aastast 2002 Budismi
Instituudi direktor.
Olulisemad teosed ja loomingulised saavutused
I preemia I Nõukogude Eesti filmifestivalil (1980)
ENSV muusika aastapreemia (1989)
Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1994)
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali
aastapreemia (2006) uute suundade avamise eest Eesti muusikaelus
Eesti Vabariigi IV klassi Valgetähe orden viljaka
loometegevuse ja Eesti kultuurielu rikastamise eest (2010)
Eesti Muusikanõukogu preemia (2013)
