Valmis Rudolf Tobiase nimelise klaveriõpilaste konkursi kohustuslik pala aastal 2020

Sven Grünberg

Sven Grünberg on elektroonilise muusika teerajaja Eestis. On töötanud peamiselt stuudiomuusikuna, esitades enamasti oma loomingut ise – käsitsedes kõiki instrumente, lauldes, olles helirežissöör ja produtsent.

Oma muusikutegevust alustas ta 1970ndate aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel juhtis progressiivse roki ansamblit Mess (1974–1976), mis oli esimene omalaadne nii Eestis kui ka NSVLis. Ansamblile loodud teostest tähtsaim on kantaat “Küsi eneselt” (1976), mille ettekandele oli kaasatud lisainstrumente, segakoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning Rolf Uusväli orelil.

Ta oli Eestis üks esimesi elektrooniliste instrumentide kasutajaid. Grünbergi elektroonilistes teostes on tunda tema 1970ndatel tekkinud huvi idamaade kultuuride vastu, kasutades sealsele muusikale iseloomulikke meloodiad ja rütme ning kuhu lisatud naturaalhelid nii lääne instrumentidelt kui ka vanadelt idamaistelt rahvapillidelt on andnud tema muusikale isikupärase koloriidi. Tema huviks on olnud aasia rahvamuusika mütoloogiliste ja kujundlike piltide üle kandmine globaalsele, kaasaegsele maailmavaatele, eri kultuuride ja ajastute muusikalise mõtlemise elementide sulatamine uueks tervikuks. Selle loomeperioodi kõrgpunktiks on albumid “Hingus” (Melodija, 1981) ja “OM” (Melodija, 1988). 1993. aastal ilmunud albumil “Milarepa” on salvestatud Tiibeti filosoofi, poeedi ja pühaku Milarepa (1040-1123) tekstidele loodud laulud. Grünbergi loodud on ka Esindamata Rahvaste Organisatsiooni hümn (1997). Festivalil “Eesti muusika päevad” on kõlanud akustilistele pillidele kirjutatud “Idam” (2001) ja “Mõeldes Tiibetile” (2008).

Suure osa Grünbergi muusikast moodustab filmimuusika – rohkem kui 100-le filmile kirjutatud muusika on talle toonud ka laiema tuntuse. Lisaks koostööle paljude Eesti režissööridega (Avo Paistik, Janno Põldma, Aarne Ahi, Rao Heidmets, Peeter Simm, Sulev Keedus, lisaks kirjutanud muusika peaagu kõigile Olav Neulandi filmidele – “Hukkunud Alpinisti hotell”, “Hundiseaduse aegu”, “Näkimadalad” jt.), on ta loonud muusika veel Jaapani, Soome, Poola, USA, Saksa, Läti, Venemaa jt. maade autorite filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi preemiaid.

Grünberg lõpetas Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli muusikateooria erialal 1976. aastal. Töötas muusikaala juhatajana teatris “Ugala” (1977-1978), Rakvere Teatris (1978) ja ENSV Riiklikus Vene Draamateatris (1980-1981). Aastast 1993 on õpetanud seitsmes Soome ja Eesti kõrgkoolis enda loodud õppeainet, mis käsitleb muusikat ja heli filmidramaturgias (Tampere Kunsti ja Meedia Rakenduslikus Kõrgkoolis, Helsingi Kunstikõrgkoolis, Turu Kunstiakadeemias, Jyväskyläs, Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Muusikaakadeemias). Ta on Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi juhatuse liige, aastast 2002 Budismi Instituudi direktor.

Olulisemad teosed ja loomingulised saavutused

I preemia I Nõukogude Eesti filmifestivalil (1980)

ENSV muusika aastapreemia (1989)

Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1994)

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2006) uute suundade avamise eest Eesti muusikaelus

Eesti Vabariigi IV klassi Valgetähe orden viljaka loometegevuse ja Eesti kultuurielu rikastamise eest (2010) Eesti Muusikanõukogu preemia (2013)